295. Läksin ära

Viimane hoovõtt. Kohe sõuan minema. Kontakteeruda minuga ei anna. Isegi mitte selle päeva puhul. (Informatsiooni)Paastumine ja puhtfüüsiline ettevõtmine. Provintsluse nautimine. Depressiivseid väikekohti näen?
Puhka Eestis seeria kerkib viimasel ajal pidevalt meelde. Pean oma olevikku rohkem... nu kak skazat, väärtustama või siis lihtsalt sellel natist kinni võtma ja sammuma hakkama. Õnneks mulle praegu tundub, et on veel teotahtelisi inimesi järgi jäänud. Ja mis kõikse parem, nad on alati ilusad.
Oh well, kinkige mulle auto. Sain välja öeldud.
Elu oleks lihtsam, transpordilihtsam. Muidu loksumise vastu mul jah... üleliia midagi pole.
Mingi kahtlane igatsus on tekkinud. Nagu, KUST otsast?!? Üle aastate jälle.
Ma pean lihtsalt veel ja veel, ootama ja mõtlema. Kõik selgemaks endale. Päris s-se-selgeks niikuinii ei saa. Mingid kahtlased (foto)mõtted on ka peas, ütleme et inspireeritud... "Indrekust." Tegelikult isegi head mõtted. Ja allikas... jah, jutumärkides.
Pean tõesti valmistuma Selleks. Nonii, E1, võtan ennast kokku!!! Ja E2-ga teeme kaheteistkümnendal. Kõike teeme.

Sildid: 2007, 2008, 30D, anonüümne, Harku, keha, kevad, möla, pepu, Viljandi






